Valikud:

Example Image

Elamuskoolituse metoodika

Elamuskoolitus – see on eelkõige õppimine läbi elamuste, aktiivõppemeetodeid kasutades, läbi praktiliste tegevuste. Usume, teame ja oleme kogenud, et kui luua õpituga emotsionaalne side, kui uued teadmised või oskused puudutavad meid isiklikult, siis jõuab uus kiiremini kohale, siis on võimalik kinnistada muutust ja koolitusel õpitu-kogetu jääb püsima pikemalt.

Daniel Kahneman – esimene psühholoog, kes on saanud Nobeli preemia majanduse alal – tema teooria põhines paljuski emotsioonide olulisusel. Temaga seondub elamuskoolituse üks alusväiteid, et inimene ei suuda üldiselt omandada midagi, mis teda emotsionaalselt ei puuduta.

Uuringud näitavad, kui palju eri metoodikaga õpitu meelde jääb:

Elamuskoolitus kasutab eelkõige neid metoodikaid, mis algavad 50%-st

Mida Elamuskoolitus EI OLE?

Dopamiin – kiirem õppimine

Kui uusi teadmisi omandatakse mängulisel taustal, siis mõjutatakse sel moel ka loovusega tegelevat ajupoolkera. Lõbu ja kogetav rõõm on õppimises väga tugevad motivaatorid, mis aitavad õpitut kinnistada.
Positiivsed elamused aitavad uut informatsiooni kiiremini omandada. Üheks põhjenduseks on meie ajus toimuvad neurofüsioloogilised protsessid. See seostub dopamiiniga – ainega, mis õiges koguses tekitab intensiivse energiavoo ja reipustunde, võime tähelepanelikult keskenduda ning soovi võita tunnustust.

Dopamiin mõjub vahetult otsaju neuronitele, mis vastutavad töö-mälu eest. Üks selle neurotransmitteri tähtsaid ülesandeid on hoolitseda selle eest, et aju eristaks olulist informatsiooni tähtsusetust. Kui me tegeleme millegagi, mis meid puudutab, on meile oluline, annab positiivset tunnet, siis on see seotud suurenenud dopamiinikoguste vabastamisega. Dopamiini mõju all reageerime ja mõtleme kiiremini, moodustame kergemini assotsiatsioone ning oleme loomingulisemad, sest aju töötleb informatsiooni tõhusamalt.

Meie koolitusfilosoofia – Võimalus-Vastutus-Vabadus

Võimalus

On Märkamise Aeg. Märkamise Aeg on Eesti ühiskonnas muutuste aeg. Järsku on liialt palju katastroofihoiatusi, negatiivset tulevikuvisiooni. Kuidas sellega edasi minna? Ühelt poolt on hirmu ning ebakindlust ning teisalt selget äratundmist, et inimesed on muutunud, arenenud, jõudnud uue kvaliteedini ning me jagame uusi väärtushinnanguid. On aeg märgata head endas ja enda ümber, aeg märgata oma ja kaaslaste tugevusi.

Elamuskoolituse fookus. Kui tahad luua enda ümber paremat maailma, ära keskendu vigadele ja halvale, märka positiivset, julge teostada.

Koolitus on võimalus riskivabalt proovida, et inimene julgeks reaalelus astuda uue sammu. Hirmu puudumine annab vabaduse. Igas inimeses on tema õnne ressursid ning koolitusel on võimalik need ressursid leida. Räägime siinkohal nn 24 tunni inimesest, st. me keskendume inimesele kui tervikule, mitte ainult tööalasele rollile, mis hõlmab 8 tundi.

Käsitleme elu teekonnana ning koolitust ristteena, kus inimene jõuab teelahkmele: tal on ülesanne otsustada, kas käia vanu radu või valida uusi. Koolitaja saab olla kaasteeline, kes protsesse käivitab, kes pakub erinevaid võimalusi.

Maailm ja inimesed on liiga keerulised selleks, et ükski koolitaja saaks pakkuda valmis lahendusi. Seega on mõistlik aktsepteerida, et õnnelik olla ja õnnelikuks saada võib mitmel eri viisil, ise teed valides.

Koolituse peamine eesmärk on muuta homne päev paremaks. Siia alla käib nii õnnelik olemine, rahulolu iseenda ja ümbritsevaga, inimestevahelise koostöö paranemine, organisatsiooni rikkamaks saamine jne. Koolituse eesmärk on toetada inimese (ja seeläbi kogu organisatsiooni) arengut. Inimene, kes võtab vastutuse seada endale arenguülesandeid, leiab ka viisi, kuidas neid lahendada.

Vastutus

Märkamise Aeg tähendab vastutuse võtmist. Oma tee, millisel edasi minna, valib igaüks ise. Vastutuse võtmine on üks koolitusprotsessi võtmeküsimusi.
Viktor Frankl, logoteraapia ning eksistentsialistliku koolkonna üks rajajaid, lähtub põhimõttest, et inimene on oma valikutes vaba ning ta võtab nende valikute eest ka vastutuse.
Elamuskoolituse fookus. Koolituse üks keerulisemaid väljakutseid on, kuidas toetada osalejat abituse seisundist ja ohvri positsioonist välja tulema. Tugevat uskumust, et ma ju PEAN nt tööl käima, et minust ei sõltu midagi või et ega minu vanuses pole mõtet mingi edasimineku peale enam mõelda – selliseid mõtteviise kohtame oma töös alailma. Kui inimene ütleb, et ta on surnud ringis ning ei näe väljapääsu, siis on kaks valikut: kas valib status quo või ta võtab vastutuse oma elu eest ning hakkab otsima paremaid lahendusi (kannata-või-muuda).

“Absoluutselt vaba on inimene, kes võtab endale täieliku vastutuse, julgeb ise valida ja otsustada” P.Ricoeur

Elamuskoolituses on oluline:

Vabadus

Märkamisaja koolitaja käes ei ole tõe monopoli. Koolitaja ei kuuluta absoluutset tõde; tema eesmärk on teenida osalejate usaldus, juhtida protsesse nii, et inimesed julgeksid oma tegelikele probleemidele ise lahendusi otsida.

Elamuskoolituse fookus

Usume, et kaasaja koolitustegevus liigub selles suunas, et koolitaja nö annab võimu käest ära ja pakub erinevaid võimalusi, loob laiemaid perspektiive, julgustab otsima uudseid lahendusi. Samas kui koolitatavatel on Võimalus, Vabadus ja Vastutus ära tunda, valida ja võtta teda puudutav osa. Inimesel on võimalus saada endast rohkem teada, teadvustada oma tugevusi. Edukad inimesed keskenduvad eelkõige oma tugevustele.

Mugavustsoonist välja

Meie pika aja jooksul kinnistunud käitumismustrid on väga püsivad ja neid muuta ei ole lihtne. Elamuskoolituses on koolitajal julgust inimest tema mugavustsoonist välja tuua, sest ainult see annab võimaluse, et järgmises päevas midagi muutub.
Hiljuti väitis üks Äripäeva paljukoolitatud inimene, et ta on viimase 2 aasta jooksul käinud umbes 15 koolitusel, aga ainus, mida ta mäletab või mida aeg-ajalt kasutab, on arenguvestluste koolitusmaterjal.

Loeng võimaldab mugavalt kaasa noogutada, aga samas saab sellega jääda edasi oma mugavustsooni. Sellise (passiivse) koolituse lõpus vastab inimene tagasisides, et oli tore koolitus, sain oma senistele tõekspidamistele kinnitust.
Oluliselt erinev tagasiside ühelt elamuskoolitusel osalejalt kõlas järgmiselt: ”Ma jätkuvalt imestan, kuidas need koolitajad teevad nii, et kõik vastused tulevad grupi seest.” Elamuskoolituse fookus. Meie eesmärk on aktiviseerida inimest ennast, tuua välja grupis olemasolevad tarkused, anda omalt poolt lisa ning integreerida need ühisteadmised inimeste igapäevaellu.

Paindlikkus

Koolitamine on sügavalt kahepoolne protsess. Koolitaja ülesanne on hoida eesmärki silma ees ja samas reageerida osalejate vajadustele.

Koolitajapoolne vastutuse võtmine tähendab, et ta annab osalejatele piisavalt ruumi ja aega, aktsepteerib ka seda, kui inimene lükkab tagasi ideed, mis ei sobi tema väärtushinnangutega.

Elamuskoolituses oleme koolitusprogrammide läbiviimisel vägagi paindlikud. Ideaalis lepitakse enne koolitust kokku üldteemas, aga kuidas parima lõpptulemuseni jõutakse, see selgub koolituse ajal koostööprotsessi käigus. Kaasaja ülekoolitatud inimeste puhul on aina keerulisem koolitusprotsessi eelnevalt väga täpselt planeerida. Minutilise täpsusega planeeritud tegevused ei pruugi vastata osalejate vajadustele. Oleme kohanud seda, et tihti öeldakse esmaselt (nt koolitusosakonna poolt saadetud küsimustikule vastates) välja pealispindsed vajadused ja grupitööde käigus selguvad tegelikud vajadused, millega koolitatavad oma elus vastamisi seisavad.

Elamuskoolitus vs seikluskoolitus

Elamuskoolitus seostub tihti vaid seikluskoolituse ehk meeskonnatreeninguga. Meie jaoks on elamuskoolitus laiem koolitusmeetod, mida saab kasutada nii meeskonnakoolitustes, kui erinevate oskuste õpetamisel. Kasutame seda nii juhtimisoskuste, klienditeeninduse, koosolekute juhtimise kui paljude muude oluliste oskuste koolitamisel.

Elamuskoolituse meelelahutuslik/lõbus külg on vahend, mille eesmärk on vabastada inimene hirmust eksida, et saaks/julgeks esile kerkida loovus, varjatud tarkus, kogemus, kasutamata ressursid, et tekiks sünergia teiste inimestega.

Erinevad allmeetodid

Populaarsust on kogumas:

Avatud ruumi meetodi algataja Harrison Owen usub iseorganiseeruvatesse ettevõtmistesse, kuna inimesed, kes tunnevad end hästi ja sundimatult ning kellel lastakse end vabalt avada, suudavad olla uskumatult produktiivsed. Samuti käivitavad need meetodid inimestes loovuse ning taastavad vastastikuse usalduse ja koostöösoovi. Meie meeskonnakoolitustel oleme näinud, kuidas inimesed võtavad initsiatiivi ja on valmis tõeliselt panustama, et oma järgmisesse päeva muutust tuua. Nad hoolivad ja oskavad näha ka suurt pilti.

Need meetodid võimaldavad lisaks eelmainitule tegeleda muutuste juhtimise, erinevate arengustsenaariumite läbimängimise, koosolekute juhtimise jms.