Malle Karjatse Postimees 20.11.1999 Enamusele meist meeldib rohkem rääkida kui kuulata. Kui kuulame, siis tahame kohe ise ka vahele rääkida Sellepärast ongi tähtis, et keegi meid kuulaks ja aru saaks, mida tahame. Paradoks on, et me ei saa sageli ise ka aru, mida tahame. Alles siis, kui oleme kellegagi rääkinud ja oma mõtted formuleerinud, selgub, mida tegelikult tahame. Oluline vahe on “kuulamisel” ja “kuulamisel”. Sellepärast öeldaksegi vahest, et inimene kuuleb seda, mida ta tahab kuulda. Miks on nii raske kedagi Loe edasi...

Indrek Rahi Äripäev 20.12.1999 «Sellel autol on uusim ja parimate näitajatega mootor,» ütles mulle pärast viieminutilist vestlust automüüja, kellel olin korduvalt palunud soovitada mulle universaalkerega autot, millega saaks lisaks perele mugavalt sõita ka koer. Viisaka käitumisega müüja pakutud automargi valikus ei olnud olemaski universaalkerega mudelit. Siit moraal — müüjad ja teenindajad, kuulake! Halval kuulamisel võivad olla tõsised tagajärjed. See toob kaasa rahulolematuid kliente, sooritamata müüke, konflikte meeskonnas ja äriedu languse. Uuringud on näidanud, et kogu suhtlusele kulutatud ajast tegedakse kuulamisega Loe edasi...

Anu Õun Äripäev 18.12.2003 Kliendi jaoks on oluline, et teenus või toode rahuldaks tema vajaduse. See, millist konkreetset toodet või teenust kliendile pakkuda, sõltub aga teenindaja oskusest kliendi tegelik vajadus välja selgitada ja sobiv toode talle välja pakkuda. Alljärgnevalt neli sammu, mis aitavad teenindajal kliendi vajadust välja selgitada. Kuula klienti Enne kui saab kliendile hakata lahendust pakkuma, peab täpselt aru saama, mida klient sinult tahab. Mõni kliendi soov on lihtne ja konkreetne: “Kas te võiksite mulle saata oma toodete värskeima Loe edasi...

Merle Lõhmus Äripäev 29.03.2004 Kui püüame mõjutada teist inimest käituma meile soovitud viisil, siis sõltub kuulamisoskusest, kes keda tegelikult mõjutab. Millal läheb juhtimistegevuses tarvis mõjutamisoskusi? Sageli, ehk isegi sagedamini, kui tavaliselt arvatakse. Ettevõtte visiooni kommunikeerimine viisil, mis muudaks selle töötajatele ihaldusväärseks, töötajate motiveerimine pingutuseks ühiste eesmärkide nimel, tagasiside andmine alluvatele nii tulemus- ja arenguvestluse käigus kui ka igapäevaselt, oma seisukohtade kaitsmine vastaspoolega oponeerides, ülesannete delegeerimine alluva mõistmise saavutamiseks… Lihtsam oleks loetleda olukordi, kus teist osapoolt mõjutada pole tarvis. Enamikus elulistes, Loe edasi...

Tiina Kilkson Äripäev 22.11.2004 Aktiivne kuulamine võimaldab tabada vale ning leida vestluspartneriga parema side. Et olla aktiivne kuulaja, selleks ei piisa ainult elementaarsete viisakusreeglite tundmisest ja järgimisest, pigem on need ainult eeldus, et olla aktiivne kuulaja. Aktiivne kuulaja hoiab vestluskaaslas(t)ega silmsidet, mis aitab tal kohe jutuajamise alguses ära tunda valetamise, hämamise, lolluste rääkimise, niisama keerutamise, vestlusteemast mittehuvitatuse, samuti teema mittevaldamise või vestluspartneri ebakompetentsuse. Tavaliselt reedab valetaja tema kehakeel. Väga raske on valetada, kui vaatad teisele inimesele silma. Selleks peab olema Loe edasi...

Tiina Kilkson Äripäev 29.11.2004 Üks enamlevinud vigu, mida keskastmejuhid läbirääkimiste käigus teevad, seisneb selles, et nad ei kuula vestluskaaslast lõpuni ära, räägivad vahepeal telefoniga, lappavad laualolevaid pabereid või isegi kirjutavad mingitele dokumentidele allkirju. Ootamatuste ärahoidmiseks tuleks suunata mobiilikõned kõneposti, lauatelefon ühendada ümber teisele töötajale ja kui tõesti on läbirääkimiste kestel väga vaja kellegagi ühendust võtta või oodatakse tähtsat kõnet, siis tuleb juba enne kõneluste algust kõiki kohalolijaid sellest teavitada. Niisugune eeltöö on vajalik eelkõige sellepärast, et teisele osapoolele mitte jätta Loe edasi...

Aive Antsov sekretar.ee 23.03.2005 Suhtu kõnelejasse eelarvamusteta. See loob suhtlemiseks soodsa avameelse õhkkonna, mis aitab rääkijal enda täpsemalt väljendada. Absoluutselt igas töövaldkonnas vajavad inimesed oskust kuulata, see on ühiskonnas elu jaoks hädavajalik kommunikatsioonioskus. Erinevad koolitusfirmad käsitlevad suhtlemispsühholoogia kursustel seda valdkonda, kuid ka iga inimene ise võib individuaalselt oma psühholoogiast ja tegevusest lähtuvalt kuulamisoskust arendada. Sest kuulamine pole seotud mitte ainult inimese meelega, vaid ka kommunikeerumisega üldiselt – aktiivse kuulamise oskus on tegelikult palju laiem, kui sageli arvame. See hõlmab nii Loe edasi...

Mats Soomre Äripäev 24.10.2005 Keskastmejuhtidelt ootab juhtkond, et nad saavutaksid kokkulepitud eesmärgid. Töötajad ootavad, et juht räägiks välja neile sobivaimad töötingimused. Mis üle jääbki, kui asuda leidma ühiseid kokkuleppeid, mis rahuldaksid inimeste huve ja võimaldaksid ka üldised eesmärgid saavutada. Keeruline olukord tekib siis, kui juba toimiv ettevõte on sunnitud juurutama uued protsessid-struktuurid või tulenevalt turuolukorrast muutma töötingimusi. Keskjuht peab ette arvestama, et suurema muutuse elluviimisel läbib kogu meeskond tervikuna esmalt negatiivse mõjuga etapid – ehmatuse ja eitamise. Pärast neid jõutakse Loe edasi...

Äripäev 24.10.2005 Kuulamise järele ei paista läbirääkimistel õieti mingit vajadust olevat. Paljudes keeltes on läbirääkimiste protsessile leitud tähistus, mis osutab pigem rääkimisele. Vene peregovorõ, läti sarunas, inglise talks on head on näited lähiümbrusest. Eesti keeles on lugu sama. Läbirääkimiste laud ei ole koht, kus hakatakse süvenema teise poole tegelikesse vajadustesse, see pole pihitool. Selline tähistus viitab, et pigem on vajalik just rääkimisoskus. Oluline on võime teisest üle rääkida, ära rääkida ja võib-olla partnerit välja rääkida. Igal juhul on olulisem mõjutada Loe edasi...

Andrus Kahn Postimees, 15.11.2005.a. Kuulamine- see on imelihtne. Ah, mida? Igapäevasuhtlemises moodustab uuringute kohaselt kuulamine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta, seda ei mõisteta või unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot automaatselt, võib ka öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja vaid kahte inimest ja ühte juttu. Et mitte ainult kuulda, mida teine inimene ütleb, vaid ka kuulata, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. Huviga kuulamine väljendab soovi mõista, pakkuda abi ja lohutust või saada mingit informatsiooni. Loe edasi...