A. Viru, “Kehakultuur” 1966 nr. 19 Viimasel ajal võib üha sagedamini kohata ka spordialases, eriti välismaises kirjanduses terminit “stress”, mis inglise keeles tähendab pingutust. Mõiste “stress” sai endale eluõiguse kanada teadlase H. Selye’ töödes. H. Selye täheldas, et sõltumata neist põhjustest, mis kutsuvad esile pingutusseisundeid, tekivad organismis ühed ja samad muutused. Mürkainete manustamisel, samuti hapnikuvaeguse, tugevate kehaliste pingutuste või vigastuste puhul ning külma ja kuuma toimel tekkis rottidel lümfikoe kärbumine ja neerupealiste tunduv suurenemine, millega sageli kaasnesid haavandid seedetraktis. Hilisemad Loe edasi...

Harri Küünarpuu Eesti Päevaleht 20.02.1996 Ameerika psühholoog H. J. Freudenberger leidis 1974. aastal, et kõigil psühhiaatriahaiglate kriisiosakondade töötajatel ilmnevad ühesugused haigusnähud. Termin the burn out syndrome ehk läbipõlemise sündroom levis välgukiirul ja sajad tuhanded tundsid endal Freudenbergeri haiguse tunnuseid. Viimastel aastakümnetel on selgunud, et läbipõlemise sündroomi käes ei vaevle ainult psühhiaatrid, vaid muudegi erialade inimesed: advokaadid, vangivalvurid, hamba- ja teiste erialade arstid, raamatukogutöötajad, politseinikud, lasteaednikud, psühholoogid, meditsiiniõed jne. Eelkõige “põlevad läbi” inimesed, kes töötavad elualadel, mis eeldavad tihedat ja intensiivset Loe edasi...

Eha Laanepere Äripäev 20.10.2000 Kõrvetised, gaasid, korinad ja kõhuvalu on märk ületöötamisest ja stressist. Siiski pole tavaliselt asjad nii hullud, nagu need esmapilgul tunduda võivad. Tallinna Keskhaigla gastroenteroloogia osakonna juhataja Benno Margus ütleb, et enamus kõrvetisi tekitavaid, kõhtu korisema või valutama panevaid haigusi võivad küll olla haavandtõve moodi, kuid on tegelikult palju kergemad seedekulgla töö häired. Sestap pole kohe mõtet paanitsema hakata, kui mõned eelpool nimetatud nähud ilmnevad. · Maosöögitoru tagasivool ehk reflukshäire. Tegemist on seedehäirega, mis on kehvasti töötava Loe edasi...

Toomas Paul Äripäev 12.07.2002 Kõige efektiivsem ravim masenduse vastu on tarbimine. Theodore Zeldin väidab, et tarbimisajastusse sisenemine võrdus usutunnistuse muutmisega. Inglased hakkasid traditsiooni asemel “elu paremaks minemisse” uskuma, kuigi ususalgamise varjamiseks silmakirjalikult vanu häid aegu taga igatseti. Rahvuslikuks püüdluseks sai, nagu ütles 1771. aastal Arthur Young, “üleüldine luksus” ehk “kõikide klasside jõukus”. Samal ajal leiutati ajalehereklaam, et õhutada “kirge uute stiilide ja moodide” järele. Inimesed said teada, mida nad tegelikult tahavad ja kust seda hankida. Tarbimisühiskond on nii edukas olnud Loe edasi...

Marju Käärst Äripäev 30.09.2002 Paljude noorte ja edukate juhtide pingelise töö tulemusel saavutatud edu hind on stress ehk korrektselt väljendudes distress. Saar Polli hiljutine uuring näitab, et 70 Eesti inimestest on pidevas stressis ehk ülepinges. Miks toimub kiire läbipõlemine ja maad võtab hall tüdimus ja tervisehäired? Üks põhjus on eduka inimese mudel tänases Eestis. Selleks, et enesehinnang oleks paigas, vajame pidevat võrdlust kellegi või millegagi, et selle alusel ennast hinnata. Hinnanguid antakse endale ja teistele kas ühiskonnas käibiva malli või Loe edasi...

Oliver Parts Äripäev 04.11.2002 Kaasaja ettevõtja peaks olema huvitatud tööstressi ennetamisest, kuna liigse tööstressi ilmnemisega kaasnevad stressikulud ning tööstressi avaldumine nõuab ettevõtte eelarvest oluliselt rohkem materiaalseid ressursse kui ennetustöö. 21. sajandi juhi üks keerulisemaid ülesandeid on psühhosotsiaalsete riskide (tööstress, vaimne ja füüsiline töövägivald) juhtimine ettevõttes, kuna keeruline on mõõta personali tööstressi taluvust. Stressiteadlased on tulnud järeldusele, et see piir on iga töötaja puhul individuaalne ning kõik ei pruugigi end tunda igast stressorist mõjutatuna. Kuid on fakt, et liigne tööstress pärsib Loe edasi...

Mare Teichmann Kontaktkonverentsid 09.04.2003 Mis on tööstress? Kaasajal käsitlakse tööstressina pingeseisundit, mis on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate poolt. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskoonnas esinevad faktorid. Stress on kiviajast alates olnud inimesele kaitse- või kohanemisreaktsiooniks, selleks et väliskeskonna stressoritele reageerimise abil tulla mingi olukorraga toime. Stress on reaktsioon, tänu millele inimene kui liik on suutnud kümnetuhande aasta vältel ellu jääda. Tänasel päeval tundub Loe edasi...

Ülo Toomsalu Äripäev 19.11.2003 Otseselt tööst põhjustatud stress vaevab Eestis umbes kolmandikku töötajatest ning juhid soovivad tihtipeale stressis inimestest vabaneda. “Halb töökorraldus, nipsakad ülemused, kliendid, kes meid painavad ja tahavad asju, mida neile anda ei ole,” loetles Tallinnas Tööfoorumil esinenud Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogiaprofessor Mare Teichmann põhjuseid, millest kolmandikul eestlastest tööstress on tekkinud. Ka läbipõlemine on Teichmanni sõnul üks stressi liike, kuid väga spetsiifiline, sest see tekib ülearusest suhtlemisest ja ainult teatud ametite puhul. Nendeks on näiteks klienditeenindajad, arstid, õpetajad, juhid Loe edasi...

Anneli Salk Äripäev 22.12.2003 Edukus ei tule üleöö, kuid edukat karjääri võib varjutada läbipõlemine ja sellega kaasnevad tervisehädad. Ärevushäired segavad päevatööd Keset pingelist koosolekut tundis Jüri, kuidas äkki jättis süda lööke vahele, keha valdas nõrkustunne, käed hakkasid värisema ja taju muutus häguseks. Paari minuti pärast enesetunne paranes. Sellised nõrkusesööstud hakkas korduma pingelistes tööolukordades. Jüri püüdis seda ette aimata ja ettenägelikult ennast mugavamalt töölaua taha sättida ning varus igaks juhuks klaasi vett. Koosolekuid hakkas ta vältima. Ta tegi kõik endast oleneva, Loe edasi...

Anneli Aasmäe Postimees 15.01.2004 Nii Eesti kui Soome töötervishoiuarstide kinnitusel on tööstress siinmail laialt levinud probleem, mis võib tavalisest väsimusest areneda tõsiseks haiguseks ning nõuda põhjalikku ravi või suuri muudatusi töökohal. Erinevate uuringute järgi kannatab tööstressi all iga kolmas inimene, pideva ja pingelise stressi küüsis vaevleb iga seitsmes. 28 protsenti Euroopa töötavatest inimestest kinnitab, et stress mõjutab nende tervist ja töövõimet. Eilsel koolitusel «Tööga seotud vaimse tervise hälbed» ettekannetega esinenud Soome Töötervishoiuinstituudi spetsialist Teija Ahonen nentis, et mida vanemaks inimene Loe edasi...