Sander Karu Äripäev 25.03.2002 Juhi ametiga toimetulekuks on vaja teatud eeldusi, ent tänapäeva üha tihenevas konkurentsis ei piisa ainult neist, vaid tähtis on oma eeldusi pidevalt arendada õppimise ja praktilise tööga. Teooriate tundmine on tähtis, ent veel olulisem on õppida juhtimisprofessionaalide kogemustest. Organisatsiooni struktuur on paber, mida hoitakse sageli sahtlis. Igapäevane töö käib inimestega. Kogemused tulevad vigadest. Õnneks teeb inimene vigu mitu korda päevas. Vigade tegemisel ei tohiks hoogu sattuda, sest vead peavad olema originaalsed. Arendada tuleks emotsionaalset intelligentsust – Loe edasi...

Vahur Murutar Äripäev 08.04.2002 Mõjutamine on oluline juhtimisel, müümisel ja teenindamisel. Nagu kõigi suhtlemisega seotud oskuste puhul, algab areng teadmistest, oluline on aga ka oma mõtteviisi ning hoiakute revideerimine ja oskuste õppimine. Mõjutamise alal pole kompetentne ei see, kes oma seisukohad väljendamata jätab, ega ka see, kes teeb seda agressiivselt, lammutavalt, teisi arvestamata. Kompetentsus mõjutajana algab valmisolekust ja oskusest oma arvamust väljendada. Kõrgematel tasemetel lisanduvad sellele oskus mõjutamisel valida vahendeid arvestades konkreetse partneriga ning ka kaudne ja dramaatilisi vahendeid kasutav Loe edasi...

Anneli Salk Äripäev 29.04.2002 Juhtimispsühholoogias välja töötatud uus juhi mudel ehk maatriks sisaldab printsiipe, mis võimaldavad juhil pikka aega edukalt toimida ning läbipõlemist vältida. Kaasajale on iseloomulik pidev muutus ja enesetäiendamine. Teadmised, mida sai kunagi ülikoolis omandatud, on ammu kümneid kordi ümber hinnatud ning kõige suuremad teisenemised on toimunud juhtimise vallas. Ehkki vanaviisi enam ei taha, siis uutmoodi veel ei oska. Palju uusi teadmisi saab omandada läbi isikliku elukogemuse, kuid on ka võimalik heita pilk teiste inimeste kogemustepagasile ning nendest Loe edasi...

Leemet Tamme Äripäev 20.05.2002 Innustunud müügimeeskonna saab luua ainult innustunud juht, kellel on lisaks sotsiaalsele kompetentsusele olemas ka strateegiline kompetentsus. Iga firmajuhi ja müügijuhi soov ja tahe on saavutada perioodi püstitatud eesmärk või, mis veel parem, see ületada. Ei tea ühtegi juhti, kes sellele vastu vaidleks. Müügieesmärkide saavutamiseks on kindlasti erinevaid teid ja võimalusi. Kuid enamalt jaolt oodatakse müügitulemust ikkagi müügimeeskonnalt – firma müügitööle palgatud inimestelt. Mercuri poolt läbi viidud pea 200 müügijuhi küsitluses pidasid vastajad üheks kõige suuremaks väljakutseks Loe edasi...

Ruth Alas Postimees 21.05.2002 Juhtide põhilisteks motiveerijateks on võimu-, saavutus- ja kuuluvusvajadus, samuti hindavad juhid ka vajadust vastutust võtta. Võimuvajadus on soov kontrollida oma keskkonda, finants-, materiaalseid, informatsiooni- ja inimvarusid. Selles suhtes on inimesed väga erinevad. Mõni kulutab võimu saamiseks palju aega ja energiat, teised väldivad võimu nii palju kui vähegi võimalik. Kõrge võimuvajadusega inimestest saavad edukad juhid, kui on täidetud kolm tingimust. Esiteks peavad nad võimu otsima organisatsiooni hüvanguks, mitte isiklikes huvides. Teiseks peab neil olema üsna madal kuuluvuse Loe edasi...

Ruth Alas Postimees 21.05.2002 Liidri karismaatilisust hinnatakse selle mõju tugevuse järgi, mis tal on alluvate väärtuste, tõekspidamiste ja tegude üle. Selle mõju saavutab liider oma uskumuste ja väärtuste kaudu, isiklikku eeskuju näidates. Wharton Schooli professor Robert House on jõudnud praktiliselt kõigisse ingliskeelsetesse juhtimisõpikutesse oma uuringutega karismaatiliste liidrite omadustest ja eesmärgitee eestvedamisteooriaga. Wharton School kuulub Pennsylvania ülikooli juurde USAs ja seda kooli peetakse praegu ärihariduse lipulaevaks. Karismaatiliseks loeb House liidrit, kes oskab võimendada oma eeldusi ja on võimeline järgijaid eriliselt mõjutama. Loe edasi...

Ruth Alas Postimees 18.06.2002 EBSi üliõpilaste juhiuuringust selgus, et alluvad näevad Eesti juhti eelkõige dikteeriva korralduste jagajana. Seda pehmendab juhi aktiivne suhtlemine alluvatega ja info jagamine. Juhti peetakse ka enesekindlaks ja alluvatesse uskuvaks. Alluvate silmis on juht eelkõige administratiivse funktsiooni täitja. Juhi omadustest taunisid alluvad eelkõige pahatahtlikkust ja isiklike huvide eest väljas olemist. Ka on Eestis vähe ümbernurgajuttu ajavaid juhte, enamasti väljendavad nad end otse. Kahetsusväärselt vähe aga kiidab Eesti juht tingimusteta oma alluvaid. Juht dikteerib Juhtidele omistatud isiku-omadusi rühmitades Loe edasi...

Silva Laius Äripäev 26.08.2002 Mõttetöö tegijate arv suureneb pidevalt ja arenenud maailma majanduskasv, ka Eesti oma, on suurimal määral sõltuv tegevusaladest, milles nende efektiivsus on otsustav. 20. sajandil mõjutas majanduse kasvu kõige enam tootmistöölise tööviljakus, mis tõusis 50 korda ning ulatub juba 55–58 minutini tunnis. Selle paranemisest ei ole tulevikus suurt mõju oodata. Uuringud näitavad, et mõttetöö tegijad töötavad alla 45 minuti tunnis ja juhid arvavad, et vähem kui kolmandik sellest ajast on efektiivselt kasutatud. Kui tootmistöölise efektiivsust oli suhteliselt Loe edasi...

Tõnis Arro Äripäev 27.09.2002 Juhtimisteaduses on sajandivahetuse eel aset leidnud paradigma nihe. Midagi sarnast, nagu toimus pea sada aastat varem füüsikas. Siis, kui Newtonilt ja Descartes’ilt pärit mehhanitsistlik maailmakäsitlus ei suutnud enam seletada aatomist väiksemate osakeste jälgimisel fikseeritud fenomene. Juhtimisalaste arusaamade muutust pole aga paljud juhid märganud tänaseni ning püüavad ikka veel tegutseda põhimõtete järgi, mis tuginevad Newtoni mehhaanikale ja 20. sajandi teaduse saavutustele. Juhtimisteaduse uue paradigma oluline tähis oli Margaret Wheatley teedrajav raamat “Juhtimine ja loodusteadus – korra otsinguil Loe edasi...

Oliver Parts Äripäev 14.10.2002 Hea juht suudab ettevõttes tekkivaid konflikte sedasi juhtida, et neist tekib firma jaoks pigem kasu kui kahju. Võime juhtida konflikte on kahtlemata juhi üheks olulisemaks oskuseks. American Management Associationi tipp- ja keskastmejuhtide uuringud on paljastanud, et juht kulutab umbes 20 protsenti oma tööajast konfliktide juhtimisele. Enamasti on juhil konflikti juhtimises vahendaja roll, kuigi esineb olukordi, kus juht osaleb konfliktis vahetult. Modernne juhtimispraktika rõhutab avatud kommunikatsiooni tähtsust, eriti aga ülemuste ja alluvate vahel. Juhtide ülesandeks pole konflikti Loe edasi...