Mait Raava Äripäev 26.07.1999 Võib ennustada, et Eesti firmasid hakkavad huvitama järjest enam koolitusprogrammid, mis aitavad suurendada tiimide efektiivsust. Põhjus on selles, et tiimid on peamised tegevusüksused firma kasuminumbrite muutmisel. Ilma efektiivsete tiimideta on konkurentsis püsimine järjest raskem. Erinevalt tavalisest töörühmast on tiimi peamiseks tunnuseks pühendumine ühisele eesmärgile. Pühendumine loob sünergia ja tagab suurema efektiivsuse. Enne tiimi loomist tasuks mõõtu võtta maailma parimate kogemusest. On leitud viis põhielementi, mis eristavad kõrge efektiivsusega tiime ülejäänutest. Efektiivses tiimis on väike arv inimesi. Loe edasi...

Erik Samel Äripäev 25.10.1999 Võrreldes üksikjuhtimisega omandab firmades järjest suuremat tähtsust tiimitöö. Hansapanga koolitusjuhi Rita Viitmanni sõnul on meeskonnast kasu juba üksnes seetõttu, et nii on parem ideid genereerida. Tiimi liikmed viivad sageli enda koostatud projekti ka lõpuni. «Üksikisik ei suuda alati näha probleemi erinevatest vaatenurkadest,» kinnitab Viitmann. Vatson & Vatsoni tegevdirektori Rain Teimanni arvates on meeskonnatöö täiesti möödapääsmatu töömudel: «Just koostööst sünnivadki parimad lahendused.» Samas eeldab igasugune kollektiivne lahenduste otsimine Teimanni sõnul ka pidevat igaühe individuaalset tööd, mis omakorda Loe edasi...

Erik Samel Äripäev 17.01.2000 Heas meeskonnas on inimesed tööalastes rollides paindlikud. Tegemist on loova kooslusega, mis on valmis edukalt tegutsema kiiretes olukordades. Meeskonna all mõeldakse sageli inimeste gruppi, kelle uude töökohta minev ülemus endaga kaasa võtab. Selline meeskond on eelkõige seotud lojaalsuse ja ustavuse kaudu. Samuti nimetatakse mõnikord meeskonnaks sotsiaalselt tihedalt läbikäivaid inimesi. Nende variantide korral pole siiski tagatud meeskonna efektiivne tööalane tegutsemine. ASi E. O. Map arendusdirektori Jüri Pärniku sõnul on hea meeskonna puhul meeskonnaliikmete omavahelisel suhtlemisel äratuntav hea Loe edasi...

Anu Õun Äripäev 17.04.2000 Nii isiklik kui kogu firma edukus sõltub otseselt meie võimest ja oskusest inimesi mõista, nendega kontakti leida ja suhelda. Pidevalt on tehtud pingutusi, et mõista inimese käitumist. 1920-ndatest aastates pärineva William Moulton Marstoni käitumisstiilide mudelil põhinev lähenemine on üks viis lihtsalt ja süsteemselt lahti seletada inimkäitumine kogu selle keerukuses. Marstoni teooria alusel jaguneb inimkäitumine neljaks selgelt eristuvaks dimensiooniks: domineeriv (DÆ Dominance ), mõjutav (i Æ influence), stabiilne (S Æ Steadiness) ja kohusetundlik (C Æ Concientiousness). Marston Loe edasi...

Mihkel Pärjamäe Äripäev 21.05.2001 Viimase kümne-viieteistkümne aastaga on maailmas toimunud murrangulised muutused: personaalarvuti massiline kasutuselevõtmine, interneti areng, mobiilside areng. Murrangulised muutused panevad organisatsioonides aluse uuetele ilmingutele, mis vajavad mõtestamist. Probleemid, mis tekivad arenguga, on seotud arenguprotsesside suuna mittemõistmisega. Uuendused, mis toimuvad maailmas, ei ole mitte tehnika arengu tulemus, vaid tehnikas toimunud muutused on inimeste arengu tulemus. Tehniliselt teostatu on kõigepealt inimese teadvuses sündinud ja alles seejärel on võimalik seda materialiseerida. Tehnika ja inimeste loovuse areng on vastastikku stimuleerides muutunud järjest Loe edasi...

Karin Hango Äripäev 11.06.2001 Inimesel on mugav pidada ennast loogiliselt toimivaks olevuseks. XX sajandil hakati aga järjest rohkem mõistma, et inimese tegevust ja selle efektiivsust mõjutab veel miski (Freudist mõjutatud inimesed nimetavad seda alateadvuseks, Moreno ja Quilfordi omad loovuseks ja spontaansuseks ning Golemanist inspireeritud emotsionaalseks intelligentsuseks ehk EQ-ks). Uue sajandi alguses on hakatud rohkem kirjutama ja kõnelema sellest, et EQ on oluline ka grupi tasandil. Efektiivseid meeskondi iseloomustab väidetavalt kõrge emotsionaalne intelligents, mis aitab neil ehitada suhteid nii meeskonnas kui Loe edasi...

Üks pluss üks on kokku rohkem kui kaks Tiiu Värbu Äripäev 27.08.2001 Vanarahvatarkus ütleb, et kaks pead on ikka kaks pead. Kuid mis tulu sellest tõuseb, kui mõtleb vaid üks? Samuti on mõttetu panna kokku kahte pead, kui need ei suuda rohkem väärtust luua kui kumbki omaette. Et üks pluss üks oleks rohkem kui kaks, on vaja toimivat partnerlust. Mõlemad pead annaksid endast maksimumi, täiendaksid üksteise mõtteid, ideid ja valiksid välja parimad variandid. Väärtus oleks nii suurem, kui kumbki oleks Loe edasi...

Mihkel Pärjamäe Äripäev 29.10.2001 Juhid on viimastel aastatel järjest enam aktsepteerinud inimeste isiksuslikku eripära ja põhimõtet, et meeskonda on vaja leida erinevaid inimesi. Suhtumine – kui ei sobi, lasen lahti – on asendumas vastutuse võtmisega meeskonna koosseisu eest. Ideedega inimesed ja mida nendega teha Enamiku tippjuhtide unistuste unistus on leida rohkem ja paremaid ideid kui konkurentidel. Tippjuhid teavad, et loomingulisus ja innovatsioon on väärtused, mis tänapäeval maksavad enam kui miski muu. Enamik ettevõtteid soovib luua loovaid meeskondi, mis on võimelised Loe edasi...

Peep Vain Äripäev 28.01.2002 Hoolimata sellest, et enamik juhte tunnustamise vajalikkusesse usub, ei kiida ega täna nad oma meeskonnaliikmeid piisavalt. Õige asja eest kiitmine on samas hea vahend meeskonna moraali turgutamiseks, suhete parandamiseks ning motivatsiooni tõstmiseks. Miks juhid oma inimesi piisavalt ei tunnusta? Põhjuseid on mitmeid. Meid endid ei tunnustata. Me ei tea täpselt, kuidas see käib. Me kardame, et inimesed lähevad kiitusest uhkeks ning ei pinguta enam piisavalt. Kardame, et inimesed ei oska tunnustust väärikalt hinnata. Arvame, et raha Loe edasi...

Taivo Paju Director Mai 2002 Ainult geeniustest koosnev meeskond jääb sageli alla sellisele, kus kaasatud on ka märksa tagasihoidlikuma mõttelennuga kriitikud-täiustajad ja täideviijad. C.A.R.E. metoodika on üks võimalus, kuidas meeskonnast pilti saada ning seda vajadusel sobilike inimestega täiendada. Oma kursustel annab Inscape Koolituse juhtimiskonsultant Mati Sööt minigruppidesse jaotatud seltskonnale ülesande: nad peavad võtma toore kanamuna ning panema selle ühest munahoidjast teise nõnda, et muna ülemine ots allapoole jääb. Kätega muna puudutada ei tohi, abivahenditeks on üks puust grillvarras ning juuksekumm. Loe edasi...