Juba aastasadu on teadlased uurinud aju ehitust ja mõistuse toimimist ning süda ja tunded on jäetud peamiselt poeetidele ja kirjanikele. Samas ei ole kognitiivne (cognitive), tunnetuslik teooria suutnud seletada seda, miks klassi teraseim ja targim laps ei saa elus alati kõige rikkamaks ning miks meile meeldib mõni inimene esimesest silmapilgust rohkem ja miks me ei usalda teist, kuidas mõni inimene sobib juhiks paremini kui teised jne. On täheldatud, et inimesel võib olla geniaalsusele vastav intelligentsusnäitaja (IQ), kuid sellegipoolest võib tal Loe edasi...

Juhi- ja liidriomaduste vastandamine ning intellektuaalsete võimete ja teadmiste alahindamine isikliku sära kõrval ei taga juhtimisedu. Olenevalt sellest, millisena käsitleme organisatsiooni ümbritsevat majanduskeskkonda, muutuvad olulisteks ka teatud tüüpi juhiomadused. Mõne aasta tagune emotsionaalse intelligentsuse kontseptsiooni tohutu populaarsus Eestis on seletatav uue majanduse hoogsa sissetungiga ning sooviga loobuda vanadest mõttemudelitest. Levis arusaam, et edu võtmetegur nii elus üldse kui ka juhtimises on eelkõige liidriomadustega seostatav emotsionaalne intelligentsus ehk EQ. Intelligentsus tema traditsioonilises tähenduses (IQ) ei oma edukuses mingit rolli. Tänapäeva Eesti Loe edasi...

Positiivsete suhete tekitamine ja hoidmine on targa inimese tunnus, kirjutab Daniel Goleman oma uues bestselleris. Suhete kvaliteet on otseselt seotud meie karjääri ja füüsilise tervisega. Kuus aastat tagasi vallutasid maailma Daniel Golemani teosed emotsionaalse intelligentsuse teemal. Nüüd on ta välja tulnud järgmise trendi loova raamatuga sotsiaalsest intelligentsusest. Intelligentsust määratletakse tavaliselt kui üldist vaimset võimekust, mille alla käivad loogiliste järelduste tegemise võime, ülesannete lahendamise, abstraktse mõtlemise võime jne. On psühholooge, kes ei taha kuuldagi intelligentsuse mõiste jagamisest kõikvõimalikeks alaliikideks (füüsiline, praktiline, Loe edasi...

Hea läbirääkija mõistab teist inimest, kuid tal on ka positiivne enese-teadlikkus ja usk iseendasse – hea läbirääkija on emotsionaalselt intelligentne. Läbirääkimine on protsess, kus on kaks osapoolt, kelle huvid osaliselt kattuvad, kuid samuti esinevad vastuolulised (või ka konfliktsed) huvid vähemalt ühes küsimuses. Läbirääkimiste eesmärk on jõuda kokkuleppele teise osapoolega ja leida lahendus probleemile, mille pärast asuti läbirääkimistele. Tänapäeva ärimaailmas on vaja pidevalt sõlmida kokkuleppeid ja pidada läbirääkimisi. Millest sõltub läbirääkimiste edukus ja millised inimesed on head läbirääkijad? Võime ka küsida, Loe edasi...

Emotsionaalset intelligentsust (EQ) saab arendada nii pikaajalises EQ arendusprogrammis kui ka individuaalselt treeneri juhendamisel. Eesti on väike ja üksteist sageli teatakse. See pidurdab sageli isiklike raskete olukordade väljatoomist ja analüüsi lühiajalistel koolitusel. Samas on palju tulusam analüüsida enda töösuhteid ja nendega seotud tundeid kui üldisi juhtumeid. Pikaajalises grupis tekib usalduslik õhkkond ja avastatakse, et teiste olukorrad on tihti sarnased. Ka grupiliikmed aitavad üksteisel leida uusi lahendusi keerulistele töösuhetele. Individuaalse treeningu puhul aitab juhil oma olukordi ja tundeid analüüsida treener. Mõlemal Loe edasi...

Tänapäevases organisatsioonijuhtimises on üheks valdkonnaks, kus emotsionaalne intelligentsus mõju avaldab, organisatsioonikultuur. Emotsionaalse intelligentsuse neli valdkonda on järgmised: oma emotsioonide teadvustamine, oma emotsioonide juhtimine, emotsioonide äratundmine teistes, suhtekorraldus. Esmapilgul tundub, et need valdkonnad avalduvad üksnes indiviidi tasandil, kuid samas võib neid valdkondi rakendada ka organisatsiooni tasandil. Mitmed organisatsioonikultuuri uurijad arvavad, et inimeste väärtused ja emotsionaalsed käitumisstiimulid on organisatsiooni toimimisel sama tähtsad või isegi tähtsamad kui ratsionaalsed organisatsiooni ülesehituse põhimõtted, mis sageli jätavad loovuse ja innovaatilisuse tagaplaanile. Organisatsioonikultuur on aga oma loomult Loe edasi...

Oma tundeid teadvustaval juhil on võimalik oma meeskonna potentsiaali avada ja seda töötulemuste hüvanguks suunata. Nii nagu juht tunnetest mõtleb, nii ta ka käitub ja vastava tulemuse saab, sest tunne tähendab liikumises olevat energiat ning tunded ja energia on tihedas omavahelises seoses. Tunnete kohta eksisteerivad aga mitmed müüdid, mis mõjuvad organisatsiooni tulemusele halvasti. Müüt 1: äri ja tunded tuleb lahus hoida. Tulemus: selliselt mõtleva juhi juhtimisstiil on eesmärgile suunatud ja strateegiline, suhete valdkond jääb tähelepanu alt välja. Meeskond tajub sellist Loe edasi...

Emotsionaalne intelligentsus toodab sisemist vaimustust, emotsionaalselt intelligentne meeskond suudab lisaks meeskonnasiseste heade suhete hoidmisele luua suhteid ka väljaspool meeskonda. Järelikult võivad ettevõtted, kes suhteid ei korralda, kergesti osutuda kõrvalejääjateks. Mis on meeskonna EQ? Meeskonna emotsionaalset intelligentsust saab hinnata mitmete näitajate põhjal, tõmmates paralleele üksikisiku emotsionaalse intelligentsuse komponentidega. Meeskonna emotsionaalset intelligentsust on võimalik hinnata selle järgi, mil määral tajutakse meeskonnas valitsevat õhkkonda – kui palju inimesed oma tundeid välja näitavad ja kui tähtis neile on, millist õhkkonda nad meeskonnas kujundavad. Oluline Loe edasi...

Liidri üks tegevusi on oma töötajate juhendamine ja arendamine. Paljud ettevõtted kasutavad selleks ühe meetodina arenguvestlusi. Selle tulemusena muutuvad töötajad aktiivsemaks ja entusiastlikumaks oma töö suhtes. Töötajaid juhendavad juhid muutuvad ise efektiivsemaks, võidavad aega ja tunnevad enda üle rohkem heameelt. Tuntud koolitusguru dr Wayne Dyer õpetab, et meie elu kvaliteet sõltub otseselt meie emotsionaalsest seisundist. Millega arvestada, et arenguvestlus oleks tulemuslik? Tähtis on arvestada inimeste tunnetega. Üks olulisemaid juhi võimeid on oskus toime tulla ja juhtida iseenda tundeid ja töötaja Loe edasi...

„Loomulik juhtimine emotsionaalse intelligentsuse jõuga” Daniel Goleman, Richard Boyatzis, Annie McGee Äripäeva Raamatuklubi ja Väike Vanker Süsti oma töötajatesse head enesetunnet Raamatus “Loomulik juhtimine emotsionaalse intelligentsuse jõuga” arendatakse uut kontseptsiooni – loomulikku juhtimisoskust. Autorid väidavad, et liidrite põhiülesanne on süstida töötajatesse head enesetunnet. See on võimalik siis, kui liidri käitumine tekitab tagasisidet – positiivset suhtumist, mis vallandab inimestes parima. Seega on juhtimisoskus oma põhiolemuselt emotsionaalne. Just see juhtimisoskuse põhiolemus, mis jääb küll sageli nähtamatuks või mida tihti ignoreeritakse, määrab, kas Loe edasi...