Vahur Murutar, Karin Hango Postimees 07.09.1996 Mitmed meie kliendid ja tuttavad on ajuti rääkinud, et töö juures ei meeldi neile miski (töövahendid on viletsad, mõni kolleeg saab kummalisi erisoodustusi, juhi otsused tunduvad veidravõitu, otsene ülemus ei lahenda probleeme või ei pea kokkulepetest kinni jne., jne.). Sellele vaatamata tundub töökoht sobivana ja lõplikult tülli minna pole vähimatki tahtmist. Enamgi veel – tahaks, et asjad laheneksid. Sellises olukorras tahetaksegi psühholoogilt, sõbralt või kelleltki teiselt toetust, et valida • kas hakata rahulolematust väljendama Loe edasi...

Ruth-Kaja Pekk Eesti Päevaleht 07. 10.1996 Tööle tuleb noor inimene. Ta on töökas, energiline ja jõuab palju. Vaevalt kuu aja pärast on töökaaslased seda märganud ja ta valitakse aastapäevapeo korraldajaks. Noor töötaja annab oma parima, pidu tuleb ilus ja tänutäheks saab ta uue ülesande – võtta vastu ettevõtet külastav välismaalaste delegatsioon. Ilusa lauluhääle pärast kutsutakse noor töötaja laulukoori, kus ta õige pea saab koorivanemaks ja tänu oma sõnaosavusele saab temast ettevõtte reklaamibukleti koostaja… Algul see kõik köidab, kõditab eneseuhkust ja Loe edasi...

Andrus Kahn Postimees, 27.04.2004 Sageli kurdavad inimesed, et neil on raske Ei öelda, sest nad ei soovi kellegi teiste haavata. Nii võetaksegi enesele kohustusi, mis tekitavad suuri lisapingeid nii tööl, perekonnas kui sõprade hulgas. Siinkohal mõningad näpunäited ja soovitused enesekehtestamiseks. Tavaliselt mõistetakse enesekehtestamise all agressiivset käitumist, kui kehtestaja prõmmib rusikaga vastu lauda, olles eesmärgi saavutamise nimel valmis kas või üle laipade marssima. Tegelikult aga on enesekehtestamine efektiivse suhtlemise alus. Vestlussituatsioonis tähendab see samaaegselt enda selget ja hinnanguvaba väljendamist ja vastaspoole Loe edasi...

Andrus Kahn Eesti Ekspress, Koolitusekspress 08/2004 Äraütlemise suutlikkuse puudulikkust ja ühtlasi vajalikkust tõestavad sageli bestselleriteks tõusvad ja müügireitinguid juhtivad käsiraamatud, kus õpetatakse seda kahetähelist sõna selgelt ja kartmatult välja ütlema. Kartes, et teistele „ei“ ütlemisega asetatakse end egoisti ja hoolimatu rolli, eelistatakse pigem alistuva käitumise kasuks, austamata seejuures enda õiguseid. Ennastkehtestav käitumine on elu jooksul omandatud, õpitud suhtlemisstiil. Samuti on seda agressiivne, mittekehtestav ehk alistuv ja manipulatiivne käitumine, mida kasutatakse vaheldumisi, sõltuvalt situatsioonist. Äraütlemist on kasulik alustada teise osapoole jutu Loe edasi...

Andrus Kahn Postimees, 28.09.2004 Enamik inimesi ei julge tööl ennast kehtestada. Äraütlemise oskus on aga efektiivse koostöö alustalaks meeskonnas. Kartes, et „ei“ ütlemisega asetatakse end egoisti ja hoolimatu rolli, eelistatakse pigem alistuva käitumise kasuks. Enne äraütlemist jõudke selgusele, miks te õieti „ei“ ütlete. See võimaldab teil olla konstruktiivne ja põhjendada oma keeldumist argumenteeritult. Kasulik on äraütlemise juures järgida kolme etappi. Esimeseks etapiks on ümbersõnastamine. See aitab meil paremini mõista ja aru saada palve sisust. Samas saame ümbersõnastamisega kontrollida, kas saime Loe edasi...

Andrus Kahn Postimees 20.09.2004 Kaheksakümmend protsenti tööalasest ebaedust on otseselt seotud puudulike suhtlemisoskustega, sh enesekehtestamise oskustega. Enesekehtestamine on käitumine, mille abil väljendatakse oma mõtteid, tundeid, soove ja vajadusi ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sedasama. Kehtestavalt ei saa ega pole vajagi kogu aeg käituda, kuid kahtlemata on see vajalik tööl nii finantssuhetes (kokkulepetest kinnipidamine, lepingulised suhted, võla sissenõudmine, ebakvaliteetse kauba tagastamine jne), võimusuhetes (alluva-ülemuse suhted, töövõtuintervjuu, avalik esinemine jne) kui ka meeskonnasuhetes (koostöö, äraütlemine jne). Ärge Loe edasi...

Ester Väljaots Äripäev 25.10.2004 Loovad, optimistlikud ja hea enesekontrolliga inimesed on kõrgema stressitaluvusega. Need omadused on aluseks ka heale enesekehtestamisoskusele, mis vähendab stressi tekkimise võimalust. Inimeste stressitaluvus on erinev ja seda mõjutavad mitmed faktorid. Stressitaluvust tõstvad mõjurid on loovus, intelligentsus, energilisuse ja aktiivsuse kõrge tase, hea sotsiaalsete sidemete loomise ja säilitamise võime, empaatiavõime, iseseisvus, eneseväärikuse tunne, seesmine enesekontroll, optimism, probleemide paindliku ja realistliku lahendamise võime, hea kontroll oma impulsside üle. Need kõik on ühtlasi ka hea kehtestamisoskuse eelduseks. Mida enam Loe edasi...

Andrus Kahn Postimees 06.12.2005 Minu töökaaslane käitub sageli igapäeva töösituatsioonides agressiivselt. Ta usub, et just tema ideed on parimad ja käitumine kõige kohasem. Kuidas sellises olukorras ennast kehtestada? Enesekehtestamine on nii oskus kui hoiak. Inimestel kujunevad elu jooksul välja erinevad käitumisrepertuaarid, mis on õpitud seoses teatud olukorras eduka tulemuse saavutamisega. Kui mingi käitumine on võimaldanud meil oma eesmärke saavutada, kaldume seda kasutama ka edaspidi. Sageli pole sarnane käitumine ühtviisi edukas igas olukorras. Enamus igapäevaseid suhtlemisprobleeme on tingitud just sellest, et Loe edasi...

Made Torokoff Äripäev Äripäev 27.03.2006 Meeskonnas peab kehtestama ühtsed nõuded, et inimesed saaksid avaldada oma arvamust julgelt ja siiralt. Juhil ei saa olla lemmikuid ja kõigi töötajate suhtes tuleb olla õiglane – tähtaegadest peetakse kinni ja sõnapidamine on au mõõdupuu. Üks isik võib hävitada teise tegevuse kaudu, mida nimetatakse moraalseks ahistamiseks ehk lihtsalt kiusamiseks. Pealtnäha kahjutute vihjete või nõuannetega võib inimese rööpast välja viia. Kiusajal on vajadus teisi maha teha, et end upitada ning võimu saavutada. Põhjuseks on tungiv vajadus Loe edasi...

Viimase aja teaduse avastusi analüüsides võib ütelda hoopis, et armastus on ainuke ravim, mis tervendab. Seda, et ilma armastuseta ei ole elu võimalik ja armastuse puudus on kõigi haiguste ja probleemide põhjustaja, võivad teadlased päris kindlalt kinnitada. Armastuse tervendavast jõust teadsid kõik põlisrahvad. Sellest pajatavad legendid, müüdid ja muinasjutud, kus on alati mõni tarkuseiva sees. Tugevaimat ravijõudu omistatakse tingimusteta emaarmastusele – see on armastuse puhtaim vorm. Ka iidsetest aegadest pärinev rahvatarkus räägib armastuse tervendavat väest. Šamaanide ja nõidade ravijõu võib Loe edasi...