Tõnis Oja Äripäev 17.03.2000 Paljud Eesti juhid on valmis oma õigusi ja kohustusi delegeerima, kuid alati pole alluvad selleks valmis, kirjutab esmaspäevases Äripäevas rubriigitoimetaja Erik Samel. Delegeerimine võib põhjustada ka probleeme suhtlemisel teiste firmadega. Eesti Statoili peadirektori Epp Kiviaia sõnul pole probleem ainult firmajuhtide oskustes-tahtmises õigusi delegeerida, vaid Eesti juhtimistraditsioonides üldisemalt. Eesti ühiskonnas on tema hinnangul säilinud umbusk madalama taseme juhtide vastu. Areng on toimunud külla positiivses suunas ja paljud firmajuhid üritavad luua efektiivset organisatsioonistruktuuri, kuid sageli ei saa teiste Loe edasi...

Erik Samel Äripäev 20.03.2000 Paljud Eesti juhid on valmis oma õigusi ja kohustusi delegeerima, kuid alati pole alluvad selleks valmis. Delegeerimine võib esialgu põhjustada probleeme suhtlemisel teiste firmadega. Estiko juhi Mart Raigi sõnul saab juhtimisstruktuur olla seda kitsam, mida stabiilsem on keskkond (hinnad, majanduspoliitika) – juhtimine võib olla ühe inimese käes. Nõukogude ajal, kui juhtimiskeskkond oli erakordselt stabiilne (hinnad olid määratud, konkurentsivõitlust polnud), võis juhtimine olla kontsentreeritud. Praegu on väga muutlik makrokeskkond ning informatsiooni saamiseks ja seeläbi keskkonna mõjutamiseks peab Loe edasi...

Elve Laasik Postimees 24.02.2003 Kuidas ühendada edukas karjäär ja pereelu ehk kuidas topeltkoormusega toime tulla, on ja jääb enamikule kogu maailma naistest raskeks küsimuseks, mida igaüks püüab omal moel lahendada. Briti peaministri abikaasa Cherie Blair kinnitas, et ta pole ülinaine. Enne kui Cherie Blair selle omaks võttis, oli ta tublisti pingutanud, vahetades abikaasa, ema ja advokaadi rolle. Paljud töötavad naised on tuttavad Cherie Blairi akrobaatikaga töö ja pereelu vahel tasakaalu leidmisel, kirjutas BBC. Briti teadlased väidavad, et Suurbritannias võib jõuda Loe edasi...

Mati Ruul Äripäev 09.06.2003 Töötajad tegutsevad innustunult ning loominguliselt, kui juht annab neile rohkem otsustamisvabadust ning sekkub ise vähem. Viimased aastad on toonud juhtide juhtimisstiilidesse uusi võtteid, on suurenenud töötajate tegutsemisvabadus ja juhid püüavad jõuda selleni, et töötajad on tööle pühendunud. 20. sajandi lõpp on toonud juhtimispraktikasse arusaama, et selleks, et organisatsioon oleks edukas ja konkurentsivõimeline ning kasutaks maksimaalselt ära töötajate intellektuaalset kapitali, peab juht viljelema motiveerivat ja toetavat juhtimisstiili. On oluline, et juht jätaks otsustamisõiguse tasandile, kus tuleb vastutada. Loe edasi...

Jari-Pekka Kukkonen Äripäev 21.04.2004 Delegeerimine on hea vahend oma meeskonda arendada, see vähendab kollektiivi haavatavust ning loob meeskonnatunde. Delegeerimise põhjuseid on mitmeid: juht ise ei jõua või juht tahab juhtida töörühma ülesannete jaotamise kaudu. Delegeerimisel tuleb kindlasti arvestada organisatsiooni kultuuriga. Kuidas delegeerimist tõlgendatakse, sõltub organisatsiooni arusaamadest ehk kultuurist. Ühes organisatsioonis näeb juhi delegeerimine välja kui oskuslik alluvate arendamine ning teises organisatsioonis nähakse juhi delegeerimist kui võimetust ise asjadega hakkama saada. Tähtis on ka, kuidas juht ennast ise ülesandeid delegeerides tunneb. Loe edasi...

Stern Koolitus Postimees, 14.09.2004 Protsesside või ülesannete delegeerimine töötajatele võimaldab juhil oma aega paremini kasutada. Tark juht delegeerib kõik ülesanded, mida keegi teine võib teha sama hästi või pareminigi, kui ta ise. Lisaks aja efektiivsemale kasutamisele toob delegeerimine kaasa töötajate oskuste arenemise võimaluse ning parandab üldjuhul sotsiaalset kliimat meeskonnas. Ülesannete jaotamisega kaasneb ka vastutuse suurenemine, kuna teist inimest volitatakse tegutsema ja otsuseid vastu võtma juhi nimel. Delegeerimine ei tähenda ebameeldiva ülesande teiste kaela lükkamist. Siiski kasutab suur hulk juhte ainult Loe edasi...

Alexander Kotchubei Äripäev 25.10.2004 Kui juht ei ole aja juhtimisel kompetentne, kajastub see nii juhi enda professionaalses, isiklikus toimetulekus kui ka kogu organisatsiooni tegevuses. Kas aega tuleb juhtida? Kindlasti. Lastes ajal kulgeda omasoodu, võib juht tajuda, et ta ei tule asjaajamistega toime õigeaegselt, halvimal juhul viitavad sellele ka kaastöötajad. Aja juhtimine on üks juhi põhioskustest. Samas on paljude oskuste seas, mida juhile oluliseks peetakse, efektiivne ajajuhtimine jäänud tagaplaanile ning osa juhte leiab, et sellest pole midagi. Kui aga juht ei Loe edasi...

Andrus Kahn Postimees, 09.12.2004 Võimu, protsesside või ülesannete delegeerimine on eelistatud lähenemisviis nende töötajate juhtimisel ja juhendamisel, kellel on piisavalt kõrge oskus ja tahe käsiloleva ülesande täitmiseks. Töötaja oskused on otseselt sõltuvad kogemustest, teadmistest, koolitusest, ülesande mõistmisest ja sellega kaasnevast rolli tajumisest. Tahe on aga seotud saavutusvajadusega, enesekindlusega, innustatusega ning ülesande turvalisusega. Kui töötaja saab talle antud ülesandega hästi hakkama, toetab see iseenesest ka tema motivatsiooni ülesande sooritamisel, mistõttu olekski sellisel juhul õigeks juhtimise stiiliks delegeerimine. Kui aga töötajal on Loe edasi...

Aive Antson www.sekretar.ee 09.05.2005 Sisuliselt ei saa juht sekretärile delegeerida ülesandeid, mis on sekretäri oskuse ja kogemusi arvestades talle liiga keerulised või ametivälised. Üldjoontes on sekretäridest saanud tänapäeval töötajad, kellele kuuluvad ka erinevates asutustes töötades teatud kindlad, nii-öelda „sekretärilikud“ tööülesanded. Need on ülesanded, mille täitmine on selle ameti puhul justkui loomulik: kalendri pidamine, posti avamine ja sorteerimine, paberite kaustapanek, vajalike andmete leidmine, reiside korraldamine, koosolekute korraldamine, telefonikõnede vastuvõtmine esimesena jne. Nendele ülesannetele lisanduvad omakorda tööd, mis on sekretäri ametijuhendisse antud Loe edasi...

Tiit Kõnnusaar kirjastaja ja Self II koolitaja Äripäev 15.08.2007 Uuel juhil on kohe sadade töötundide ulatuses tegemist vajavaid töid, mida kõike ei tasu ise ära teha – osa ülesandeid võib ära delegeerida. Raamatu “Jõudluse kunst” autori ja ajajuhtimisguru David Alleni hinnangul on keskmisel juhil pärast oma ülesannete inventeerimist vaja leppida mõttega, et kohe vajab tegemist umbes 300-500 tunni ulatuses töid. Sellist hulka tööd puhtalt initsiatiiviga ja vaid oma jõuga ära teha püüdes riskime tervise ja pereeluga. Uuel juhil on ainulaadne Loe edasi...