Ruth-Kaja Pekk Eesti Päevaleht 07. 10.1996 Tööle tuleb noor inimene. Ta on töökas, energiline ja jõuab palju. Vaevalt kuu aja pärast on töökaaslased seda märganud ja ta valitakse aastapäevapeo korraldajaks. Noor töötaja annab oma parima, pidu tuleb ilus ja tänutäheks saab ta uue ülesande – võtta vastu ettevõtet külastav välismaalaste delegatsioon. Ilusa lauluhääle pärast kutsutakse noor töötaja laulukoori, kus ta õige pea saab koorivanemaks ja tänu oma sõnaosavusele saab temast ettevõtte reklaamibukleti koostaja… Algul see kõik köidab, kõditab eneseuhkust ja Loe edasi...

Annely Allik Äripäev 27.03.2006 Kroonilise ajakonflikti vältimiseks peab juht jälgima, et juurde ei tekiks nähtamatuid uusi kohustusi, näiteks asjade altpoolt tagasi delegeerimine. Töötajad ei saa sageli aru, kuhu kaob juhi aeg – ta ei tegele justkui millegagi. Juht on samas hullumas ette valmistamata koosolekute ja kuhjunud aruannete tõttu. Ja konflikt pole kaugel. Peale jooksvate küsimuste lisandub pidevalt uusi nähtamatuid kohustusi. Määravaks kujuneb oskus jagada oma aega ja seada prioriteete. Ingman Jäätiste juhatuse esimees Margus Kastein soovitab oma 12aastase juhtimiskogemuse põhjal Loe edasi...

Anu Ojasalu Eesti Päevaleht 09. 01.2007 Tegevuste jälgimine ja arusaam, kui palju sa neile aega kulutad, on aja kasutamise põhialus. Aja juhtimine on võrreldav püüuga vett käes hoida. See pole võimalik. Niisiis on aja juhtimisest rääkimine eksitav. Kontrollida pole võimalik aega, vaid oma tegevust. Mõjutada saab seda, millele oma aega kulutatakse. USA personaliekspert David V. Lorenzo soovitab alustada küsimusest: mida ma teen iga päev ja kuidas teha seda lühema aja ja väiksema pingutusega? Iga päev teevad inimesed kolm ajaga seotud Loe edasi...

Anu Virovere (psühholoog) Jaana Liigand (koolitaja) Äripäev 26.02.2007 Ajajuhtimise koolituse läbinud töötajad hakkasid tegema enam ületunde ja unustama kohtumisi, selgus EBSis kaitstud bakalaureusetöös. Üks uuringu läbiviimise eel püstitatud väide oli, et ajajuhtimise koolituse läbinud kasutavad aega efektiivsemalt kui koolituse läbimata jätnud inimesed. Analüüsi käigus selgus aga hoopiski, et ajajuhtimise koolituse läbinud tegid vastupidiselt arvatule rohkem ületunde ning unustasid rohkem koosolekuid ning kokkusaamisi. Samuti ei jõudnud nad sagedamini tähistama soovitud tähtpäevi kui koolitust mitteläbinud töötajad. Siiski oli suurem osa koolituse läbinud Loe edasi...

Mari-Liis Järg SELF II ajajuhtimise juhtiv koolitaja Äripäev 26.02.2007 Hoiakud takistavad töö tähtaegset lõpetamist enam kui oskuste puudumine või ajanappus. Kasutame iga päev väljendeid “raiskab aega”, “löön aega surnuks”, “hoian aega kokku”. Kuid nii kummaline kui see ka pole, ei saa ajaga teha ühtegi neist asjadest. Aeg läheb omasoodu, meie saame end ajas ise juhtida. Teiste juhtimisel kasutatavad oskused on hädavajalikud ka enda juhtimisel. Seega võiks ju arvata, et hea juht oskab ka oma aega hästi juhtida. Kuid alati pole Loe edasi...

Aino Siimon Tartu Ülikooli dotsent Äripäev 26.02.2007 Planeerides rasked ja suuremat pingutust nõudvad ülesanded päeva viljakamasse poolde, jõuad nendega tavaliselt kiiremini valmis. Ajajuhtimise suurim viga on nn oskamatus. Tihti tuginetakse omaenese tarkusele ja õpitakse ainult oma vigadest. Samuti ei peeta oluliseks eesmärkide püstitamist, prioriteetide määratlemist ega panda tehtavaid töid loogilisse järjekorda. Prioriteetide määratlemiseks on kümneid meetodeid, nende hulgast saab ja peab valima igaüks sobiva. Ilma selleta kaotab aja planeerimine suuresti oma mõtte. Süsteemituks tegutsemiseks võib tinglikult pidada ka aja väärkasutajate Loe edasi...

Allikas: www.heateenindus.ee Aeg on suurim looduses olev “jõud” – miski ei saa teda peatada, miski ei saa muuta. Nagu päikest ei ole teda näha, nagu tuult ei saa teda puudutada ning kõikidest loodusjõududest on tal meie üle kõige suurem mõju. Aeg on konstantne, vaid meie tajume seda erinevalt. Mõnikord me tunneme, et aeg on väärtuslik, teinekord me raiskame seda. Me anname talle võime ravida, kui me ütleme, et aeg parandab kõik haavad. Samas võib ta meid tappa kui elame stressis Loe edasi...

Allikas www.next.ee Fred Krieger 15.01.2009 Kui igapäevasele suhtlusele ja kirjavahetusele kulub rohkem aega kui reaalsele töö tegemisele, siis oled ilmselt valesti aru saanud oma töö eesmärkidest. Iseenesest pole ju suhtlemises midagi halba, aga kui pidev edasijõudmatus tekitab sinus süümepiinu ja stressi, siis on õige aeg küsida – kas sa käid tööl selleks, et pidada koosolekuid, vastata telefonikõnedele ja e-mailidele või selleks, et teha tööd? Kui tihti teed tööl midagi sellist, mille üle saaksid tõeliselt uhke olla? Aja säästmiseks on palju Loe edasi...

Allikas: www.next.ee Fred Krieger |15.01.2009 Tänapäeva inimese kaks kõige olulisemat ressurssi on aeg ja tähelepanu. Mõlemad on karmilt piiratud – aeg kulgeb pidevalt ja täielikku tähelepanu saab üheaegselt pöörata üldjuhul ainult ühele tegevusele. See aga näib tänapäeva kommunikatsioonivahendite taustal võimatuna. Veelgi enam – kas ja kuidas oleks võimalik kogu meeskond panna tegelema alati sellega, mis hetkel kõige olulisem? Kuidas võiksid tarkvaralahendused meile selles abiks olla? Millest alustada? Inimene töötab kõige efektiivsemalt siis, kui suudab oma tähelepanu võimalikult katkematuks ajaks pöörata Loe edasi...

Autor: Kristjan Otsmann, koolitusfirma Selge Pilt Artikkel pärineb portaalist: www.juhtimine.ee 27.05.2008 Palju inimesi on hädas aja planeerimisega ning otsustamisega, mis on hetkel kõige olulisem tegevus, millele kulutada järgmine 5, 15, 60 või 120 minutit. Aega arukalt juhtides saab paari lihtsa nipiga suurendada efektiivsust vähemalt viiendiku võrra ja vähendada tegemata asjadest tingitud stressi kaks korda. Kahtlustan, et kuulun inimkonnast laisema poole hulka – mulle ei meeldi rabeleda. Sellest hoolimata tulen oma asjadega toime enamikust efektiivsemalt. See pole alati olnud nii, muutusin Loe edasi...