Nagu teada kasutab  ja rakendab inimene oma võimeid ainult vähesel määral, seda määra vähendavad veelgi stress ja pinged töökohal. Juhid on huvitatud sellest, et töötajate võimed tööülesannete täitmisel rohkem avalduksid. Samamoodi on ka enamik töötajaid ise huvitatud võimekad ja kompetentsed olemisest. Keegi ei ütle ju iseendale – tahan elada oma elu allapoole oma võimeid.  Samas kohtame sageli olukordi, kus inimeste võimed avaldumise ja arenemise asemel pisenevad ja känguvad. Levinuim meetod meeskonnas loovuse ja võimete vähendamiseks on sõnaline vägivald. See on Loe edasi...

Siirdeajal väärtusi ja sidusust kaotanud ühiskonnas on alusharidusel (lasteaedadel) ja põhikoolil eriti oluline roll, määramaks seda, kui turvaline, hooliv, salliv ja koostöövalmis on meie ühiskond 10, 20 ja 50 aasta pärast, leiab Halliki Harro-Loit. Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on ausus, hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse (kommunikatiivsed oskused, isikutevahelised oskused, eneseanalüüs jpm) teadlik arendamine ning Loe edasi...

Meeskonnatöö on kuum teema. Räägitakse meeskonna kujundamisest, vajalikkusest töötada koos kui team, oskusest olla meeskonnaliige. Tööpakkumised nõuavad «head meeskonnatunnetust», «meeskonnatöö hinge» jne. Mida tähendab «hea meeskonnatunnetus»? Kas mõni inimene sobib paremini meeskonnatööks kui teine? Meeskond on rühm inimesi, kes töötab koos ühiste eesmärkide nimel. Ka perekond võib olla meeskond. Kuidas anda optimaalne panus kõigi nende meeskondade eduks, mille liige keegi on? Tee efektiivse meeskonnatööni võib olla pikk ja vaevaline, kuid on olemas ka otseteed. See tähendab, et edu on tegelikult Loe edasi...

Mis on coaching? Coaching on juhtimise stiil, mis aitab teisel inimesel leida ja ellu viia lahendusi viisil, mis on just temale personaalselt kõige sobivam. Enda tegevusele antud tagasiside kaudu, dialoogi ja teise inimese esitatud küsimuste abil saab inimene selguse ning kindluse selle kohta, mida ta enda ja/või oma meeskonna arendamiseks peaks ette võtma. Ja siis hakkab inimene eesmärgi poole liikuma, coach’i/juhi töö on hoida teda liikumises ja aidata püsida valitud rajal. Coaching’uga kasvab inimese eneseteadlikkus – oma eesmärgist, teekonnast sinna Loe edasi...

Rääkisin hiljuti IT-firma bossiga, kelle ettevõttel oli eesmärk igal aastal vähemalt kaks korda kasvada. Keskastmejuhtidel tuli vaid juhtkonnale öelda, milliseid ressursse neil selleks vaja on. „Aga see ei töötanud – inimesed kippusid asju lahendama ikka samamoodi, nagu varem tehtud. Ma tõesti ei tea, miks see ei toiminud,“ oli juht kurb, et nad ajal, kui veel raha oli, magasid maha võimaluse teha suuri asju. See jutuajamine tuli mulle meelde, kui lugesin John Whitmore’i raamatut „Tulemuslikkuse treenimine. Coaching’u käsiraamat juhile“. Whitmore toob Loe edasi...

Suure hinge peaaegu terve saladus seisneb sõnas „visadus. Visadus on mehisusele sama mis ratas kangile, see on toetuspunkti pidev uuendamine. Victor Hugo Kaizen (jaapani keeles – „kai“= muutus, „zen“ = paremaks) tähendab nii järjepidevat parendamist kui pidevat liikumist paremuse poole. Kaizen on filosoofia, mis keskendub nii protsessile kui tulemustele. Lisaks juhtimisfilosoofiale on kaizen just elufilosoofia. See eeldab, et iga aspekt sinu elust väärib pidevalt edasiarendamist. Et säilitada tasakaal ja kogu aeg edasi liikuda. Ainus, kellega on end mõistlik ja tervislik Loe edasi...

Toyota ametlikul eestikeelsel kodulehel on järgmine tekst: „Miski pole nii hea, et seda ei saaks teha paremaks. Seetõttu üritame me pidevalt kõike täiustada. See ei ole juhtlause ega loosung, mille võib riputada seinale ja järgmisel hetkel unustada. See on lihtsalt viis, kuidas asju teha. Meil on selle jaoks oma sõna – „kaizen“. See tähendab pidevat arengut ning moodustab põhimõtte, mis juhib meid püüdlustes üleüldise kvaliteedi poole.“ Järgnevalt vaatakski lähemalt, mis siis peitub selle jaapanikeelse sõna „kaizen“ taga, kuna möödunud sajandi Loe edasi...

Pikaaegset meeskonna koostöötreeningute läbiviimise kogemust üldistades näeme, et lisaks paljudele muudele teguritele mängivad suurt rolli kaks meeskonnaliikmete hoiakut: mängija või ohver. Need hoiakud on enamasti teadvustamata ellusuhtumised, mis määravad mõtlemise ja tegutsemise stiili. Õnnelikus meeskonnas on mängijad, kes loovad koos oma paremat homset päeva. Nad teevad oma elu paremaks eesmärke saavutades. Õnnetus meeskonnas on ohvrid, kes hädaldavad koos halva eilse ja tänase üle. Keskendudes vaid halvale, puudustele ja vigadele, kaob viimanegi lootus paremale tulevikule. Esiteks ei usuta positiivsemasse tulevikku ja Loe edasi...

Jüri Ginter Maaelu Arengu Instituut 15.02.1998 Me kõik soovime olla meeskonnas kasulikud ja oodatud, kuid tihti saab mõni meie käitumisjoon koostööd takistavaks. Et parandada oma juhi- ja koostööoskusi, peame tundma enese nii negatiivset kui positiivset külge. Loomade käitumine iseloomustab tihti väga värvikalt ja karikatuurselt erinevat tüüpi inimesi. Loomad, kelle „käitumine” iseloomustab meeskonnatööd takistavaid hoiakuid inimeste juures: EESEL väga kangekaelne, ei muuda oma seisukohta LÕVI läheb vastuollu ja võitleb kõigiga ja kõikjal, kes takistavad tema edasiliikumist ja ei nõustu soovituga JÄNES Loe edasi...

Hans-Kasper Kivilo Postimees 01.11.1998 Kas olete kunagi jälginud haneparve lendu? Parve ees lendab tavaliselt üks lind, ülejäänud hargnevad V-tähe kujuliselt ja häälitsevad, ergutamaks parve «vedajat». Mõne aja pärast juht vahetub. Kui üht lindu tabab jahimehe kuul, siis jäävad temaga koos maha veel paar lindu. Edasi lennatakse siis, kui pihtasaanu kas on hukkunud või paraneb. Linnuparve võib vaadelda ühtse meeskonnana, mille ülesanne on sügiseti ületada pikk vahemaa ning jõuda õnnelikult talvituspaika ja kevadel taas pesapaika tagasi tulla. Miks linnud vahetavad eeslendajat? Loe edasi...